Jõudsin siis tagasi laagrist. Ja see oli üks parimaid laagreid kus ma olen käinud. Algusest lõpuni. Teel laagrisse oli mitmeid huvitavaid jutuajamisi. Ma sattusin kokku väga tarkade ja andekate inimestega. Need jutuajamised kus inimesed suudavad nii huvitavat ja intelligentset juttu rääkida on parimad.
Väga palju sain lobiseda ka Saksa vahetusõpilase Leoniega. Ma isegi õpetasin talle eesti keelt ja me rääkisime kõigest mis on meil sarnane ja siin erinev. Ta oli väga tore, aga natuke isegi liiga jutukas.
Laager asus väga lahedas kohas, seal oli palju lund ja ilm oli ideaalne. Õhtul kohale jõudes läksime jalutuskäigule ja vaatasime tähti. Nii lahe on lamada jäätunud järvel ja vahtida taevast. Mõned targad suutsid meile isegi tähtkujusid tutvustada.
Tavaliselt on nii, et laagrite söögid mulle eriti ei istu, aga siin oli see lihtsalt imeline. Meid oli kokku umbes 30, see on meie kiriku noorterühm. Ja kõik said köögis aidata, me nägime koguaeg kuidas seda tehti ja toit oli väga kodune, aga maitsev. Ja köögis abis olles sai palju huvitavaid jutuajamisi jällegi peetud, palju juttu läks muidugi ka Eesti peale.
Laagris olid ka meie noortejuhi Steve'i sõbrad Iirimaalt, kust ta on pärit. Joe ja Jimbo olid väga lahedad tüübid, Steve'i naljaka aktsendiga. Nendega sai palju nalja ja lumesõdu peetud. Suvel käisid kiriku noored Iirimaal neil külas, seega olid paljud nendega tuttavad.
Üks lahedamaid inimesi keda ma kohtasin oli Allie parim sõber lapsepõlvest saati, Will. Ta on üks nendest vabadest suhtlejatest, kes teeb väga häid nalju, on tark ja hea inimene. Ta on selline inimene kes lihtsalt ei saa mitte meeldida. Ma ei saa mainimata jätta ka teisi uusi sõpru nagu Chris, kelle isa on kirikuõpetaja ja kes aitas meil tapmismängus plaane teha, Dakota kes on pisike ja armas, aga väga julge, Rob kes on ülimalt tark ja temaga on väga lahe juttu ajada, Nick kes teab väga palju huvitavaid fakte ja mängib jalgpalli.
Tapmismäng on selline asi, et loosiga saad ühe nime, asja ja koha. Ja vastavalt pead kindlas kohas, kindla asjaga kellegi ära tapma. Mina jäin ellu, aga samas ei suutnud ma ka kedagi ära tappa. Minu ülesanne oli lihtsalt liiga keeruline, Steve, kes oli mu sihtmärgiks, oleks kohe aru saanud kui ma oleksin midagi üritanud.
Järgmisel hommikul oli meil jutuajamine kus me arutasime laagrit teemaks antud piibli katkendit. Veel rääkisime me noorterühma headest ja halbadest külgedest ja mida me saaksime parandada. Ja peale seda algas päeva hea osa.
Me tegime snowtubingut, mis oli ülimalt lõbus. Sai palju nalja ja toimus palju tapmisi. Hiljem oli suuremat sorti lumesõda ja kahjuks suutis Will Jimbo nina katki lüüa. Mitte, et see meelega oleks toimunud, aga pärast naersid nad selle üle väga pikalt. Samal ajal sõime meie kõik lund koos siirupiga, maitses peaaegu nagu jäätis.
Teised liikusid peale seda tagasi majja, aga mina ja veel grupp inimesi liikusime jääplatsi poole ja otsustasime natuke uisutada, see oli väga lahe. Ma polnudki kunagi varem päris veekogu peal uisutanud. Mõned tegid isegi kerget kiiruisutamist.
Jää peal sai veel ka teiste huvitavate vahenditega sõidetud. Näiteks rannatoolide, paatide, ämbritega... mida iganes me leidsime.
Õhtul vaatasime me filmi kung-fu panda, pidasime veel huvitavaid jutuajamisi ja nautisime teineteise seltskonda. Lihtsalt suure perekonna tunne oli. Kõik oli väga kodune.
Pühapäeva hommikul ärkasime me Alliega varakult, et minna uisutama koos Dakota, Randalli ja Leoniega. Väljas oli palju külmem, seega ei olnud see nii lõbus, aga ikka oli huvitav. Siis oli hommikusöögi aeg ja peale seda pidime me pühapäevase teenistuse ise kokku panema. See oli päris huvitav, minu grupp pidi tegema näidendi ja muusikalise osa. Chris minu gruppist oskab kolme instrumenti mängida, ja mina tegelen näitlemisega, seega oli see meile lihtne.
Kõik need inimesed siin on väga lahedad ja võib-olla see kogu kirik võib tekitada tunde, et see on mingi kahtlane asi. Aga siin on kirikus käimine väga normaalne, ja mulle meeldib see. Mulle meeldivad need inimesed, mulle meeldib see mõte mis tuleb kõigist jutlustest ja lugudest. Sellest saab nii palju õppida ja see annab nii palju. Mul on väga hea meel, et ma siia sattusin.

Nick, Chris, Mina, Randall, Leonie, Dakota ja Will. Allie pidi pildistaja rollis olema.
See lumememm pidas päris kaua vastu. Pea läks esimesena...

Kuidagi pidi kõik need uisud tagasi vedama...

Kahjuks ma ei osanud ühtegi trikki, et poseerida...
Sam muudab lume magusamaks:)
Katie ajab sinist lund näost sisse
Punane näeb ka päris ahavlev välja...
Will arvas, et on hea päev väikeseks paadisõiduks järvel...

No comments:
Post a Comment