Saturday, March 6, 2010

6.märts

Ma tean, et ma ei ole terve nädal kirjutanud ja asi ei ole selles, et midagi ei toimu, aga ma lihtsalt otsustasin, et ma tahan magada. Ma pean oma uue režiimiga ära harjuma, siis läheb olukord paremaks, aga praegu on natuke keeruline leida aega kõige jaoks. Elu käib praegu lihtsalt kool-muusikali proov-kodused tööd. Aga ma juba leiutan viise kuidas ma saan oma koduseid töid igasuguste asjade vahel ära teha, seega jääb rohkem aega teisteks asjadeks.
Ja mis ma siis see nädal tegin...
Teisipäeval oli Mr. Allen Park. Siin on selline traditsioon, et iga aasta valitakse koolis mr. Allen Park, kes saab ülisuure krooni ja kooliüritustel peab ta auhindu jagama või midagi sellist. Üritus ise oli väga lahe, esimene voor oli talent. Enamus laulsid ja põhimõtteliselt keegi ei osanud laulda. Üks tüüp otsustas räppida ja see oli ülimalt naljakas ( Garfield is hilarious, Odie you're a sagittarius). Siis oli tants, roosas läikivas kostüümis, väga väga kahtlane. Keegi luges monoloogi pohmakast ja ainult kaks tüüpi olid tõsiselt ka andekad. Üks mängis kitarri ja teine laulis enda kirjutatud laulu, ja see laul oli väga väga hea.
Siis pidid nad ülikonnad selga ajama ja küsimustele vastama. Üldiselt oli see väga lahe üritus, aga võitja oli natuke pettumust valmistav. Ma lootsin, et minu sõber Nikko võidab, aga ta sai teise koha. Kui võitjaga peaks midagi juhuma, siis on tema Mr Allen Park.
Kolmapäeval läks Allie viienda klassi laagrisse. Õhtul oli õhtusöök kirikus ja koori proov. Mitte midagi uut. Aa.. üks asi ikka oli. Ajaloo tunnis me rääkisime teisipäeval holokaustist ja Mr.Burkey ütles et me õpime ajalugu selleks, et me seda ei kordaks, aga kui me leiame näite sellest, et midagi holokausti sarnast on peale teist maailmasõda juhtunud siis me saame lisa punkte. Sarnasied asju on muidugi terve hunnik toimunud. Mina muidugi otsustasin valida küüditamise Nõukogude Liidus. Ja kui ma selle Mr.Burkeyle esitasin, siis ta ütles, et ta ei olegi kuulnud sellest midagi. Ma arvasin, et ta teab kõike, sest ta on parim ajaloo õpetaja, aga nüüd ma sain talle ka midagi õpetada.
Neljapäeval läksime me Andreaga kinno, sest kõik teised olid kas laagris või San Diego's puhkamas. Me siis mõtleisme, et peaks midagi tegema. Me vaatasime filmi Nelson Mandelast, päris huvitav oli, aga uuesti ma seda ei vaataks.
Ja reedel tuli Allie laagrist tagasi. Mul oli esimene muusikali proov laval. Ja see oli nii lahe. Me laulsime ja tantsisime ja mõtlesime igasuguseid tegevusi. Ja ma pean karjume To the Wizard! ja siis kõik jooksevad, niiet ma saan alustada rahva mässu! Ma võiks muusikale elu lõpuni teha.
Peale proovi läksime me Allie ja Cheryliga hiina restorani sööma ja siis kinno Alice imedemaal uut filmi vaatama. See oli päris hea, aga ma ootasin paremat.