Täna oli huvitav päev. Hommikul oli YFU üritus, meie viimane suurem kokkusaamine enne ärasõitu. Nad rääkisid kõike pakkimisest ja hüvasti jätmisest(ja ma tahtsin peaaegu nutta, jälle). See osa ei olnud eriti huvitav. Lahe oli see, et ma sain jälle kõigi oma sõpradega kokku. Lais, Leticia(ta oli üks mu toakaaslastest New Yorgis) hunnik sakslasi ja Andres Tšiilist, kes oskab eesti keeles öelda ''ära räägi mulle vastu, muidu ma löön sind''. Tal oli see kevadvaheajast ikka veel meeles. Ja ma sain tuttavaks ühe tüübiga Bulgaariast, kes oli päris huvitav. Me saime koos oma väga kehvast vene keelest rääkida. Ja mul oli Bulgaaria pealinn meeles, ma olin nii õnnelik!
Igatahes, õhtul läksin ma lõkke-õhtule oma sõbra Becky juurde. Becky oli ka muusikalis, aga tema on üks tehnilise osa inimestest. Väga mõnus õhtu oli lihtsalt niisama sõpradega istuda, juttu ajada, laulda. Ma veetsin enamuse ajast lihtsalt Paige'i, Dylani ja Tyleriga lobisedes. Ja ma sain midagi uut proovida. Kui nad küpsetavad lõkkes vahukomme, siis nad lihtsalt ei söö vahukommi. Nad võtavad küpsise, panevad selle peale šokolaadi tüki, siis küpsetatud vahukommi ja siis veel ühe küpsise. Ja see on nii hea! Seda kavatsen ma kindlasti kodus ka teha!
See on imelik pilt, aga nii juhtub kui Tyler saab kaamera kätte
YFUlased
