Monday, February 15, 2010


Ausalt öeldes ei ole mul ühtegi vabandust sellele, et ma ei ole mitu päeva midagi kirjutanud. Ma vist lihtsalt unustasin.
Laupäev oli jällegi väike osturetk, aga natuke teistsugune. Me läksime Cheryliga ühte linna nimega Royal Oak, sest seal on väga palju vintage ja antiik poode. Ma olen mõelnud sellele, et osta omale prom'iks vintage kleit. See on lihtsalt minu stiil, midagi peab olema teistsugust ja huvitavat. Ja me leidisme igasuguseid huvitavaid asju, aga see õige kleit jäi leidmata.
Pühapäev oli siis sõbrapäev. Me otsustasime, et teeme väikese tüdrukute õhtu. Plaanis oli vaadata valentinipäeva filmi, aga kuna sellele olid piletid välja müüdud, siis läksime me hoopis vaatama filmi Kõik algas Roomas.
Kino ei ole eriti teistsugune siin, põhimõte on sama. Aga näiteks popcorn on maitsestamata ise saab valida kas sa tahad võid, või soola või mingit täiesti teistsugust maitseainet, nagu cinamonis. Siis müüakse veel soolakringleid ja mini küpsiseid. Muidugi on komme ja igasuguseid jääjooke, aga need on isegi koolis olemas.
Film oli väga hea, naljakas ja armas. Täitsa soovitan. Peale seda tuli meil mõte, et me tahame tätoveeringuid. Alguses me mõtlesime henna peale, aga kuna kõik ostukeskused olid kinni, siis see jäi ära. Seega tuli meil kuskilt leida väikeste laste tätoveeringud, sellised mis teed märjaks ja ongi valmis. Peale pikki otsinguid leidsime me nad lõpuks üles ja ostsime igasuguseid läikivaid ja armsaid hunnikute viisi kokku ja läksime sööma.
Peale seda oli õhtu läbi, see oli meie väga põnev tüdrukute sõbrapäev. Üldiselt on iga tähtpäev siin väga tähtis, majad kaunistatakse isegi sõbrapäevaks ära. Mitte kõik, aga paljud teevad seda.
Ja üldiselt sai pühapäeva õhtu rikutud sellega, et lõpuks pandi üles muusikali osatäitjate nimekiri. Muidu oli kõik täpselt selline nagu me arvasime, aga üks roll läks ikka väga valesti. Mitte väga valesti, aga oli ilmselge, et see inimene ei olnud sinna osasse parim. Ja kuna mina ja Andrea olime mõlemad sellega seotud, siis olid meie tujud rikutud. Mina olin oma rolliga küll rahul ja Andrea ka, aga ta sai ikka väga vihaseks.

Hommikuks oli minu pettumus täiesti kadunud, ma sain muusikali koori. See tähendab seda, et ma olen laval rohkem kui paljud peategelased ja mul on neli erinevat kostüümi. Proovid hakkavad olema väga lõbusad, me saame kõvasti laulda ja tantsida. Täpselt see mida mina teha tahtsingi. Eks mulle jõudis kohale, et kuigi üks asi on kadunud siis avanes uus uks, mis võib isegi parem olla.
Ja esmaspäev, no ütleme nii, et me võtsime Alliega viimast oma puhkusest. Me lihtsalt lõõgastusime ja üritasime mitte mõelda homsest, kui me peame hakkama koduseid töid tegema. Me tegime koos õhtusöögi, mis maitses isegi päris hästi ja peale seda läksime Sonnyga kohvikusse.
See on lihtsalt imelik kui palju coca-colat Sonny joob. See on ainuke asi mida ta joob ja ei ole mõtet talle pepsit pakkuda, seda võtab ta solvanguna. Aga ta on hea sõber ja kuigi mõned tema lood on väga kahtlased, siis suudab ta ka mõistlikku juttu ajada.
Homme on siis viimane vaheaja päev. Eks elu näitab mis me tegema hakkame, aga üks asi on kindel, ma pean koduseid töid tegema. Ja ma ei oota eriti keemia essee kirjutamist.