Kui ma lõpuks kooli jõudsin, siis Allie rääkis, et esimeses tunnis oli õpetaja lubanud anda dollari sellele kes suudab kaardil näidata kus Eesti on. Välja arvatud Allie. Ja mitte keegi ei suutnud kerge vaevaga raha teenida.
Prantsuse keeles anti kõigile ülesanne kirjeldada üht inimest oma paarilisele, et see siis ära arvaks kes see on. Allie valis kuningas Oidipuse ja kui ma üritasin talle nõu anda mida teha, siis hakkasin ma järsku ise sellest aru saamata Alliega eesti keeles rääkima. Allie oli nagu what? Ma ei saanud alguses tõsiselt aru, et ma midagi valesti ütlesin. Pärast sai selle üle kõvasti naerda.
Üks poiss seletas Freddie Mercuryt ja kuna seda ei arvatud ära, siis küsis õpetaja, et kas keegi üldse teab kes ta on. Peale minu oli ainult üks inimene.
Viimase tunni ajal üritasid ameeriklased eesti keelt proovida. Ja ausalt öeldes ei ole ma enam ammu midagi nii naljakat kuulnud, nad üritavad minu järgi korrata ja see on nii teistsugune, et naeru ei saa tagasi hoida. Nad olid nõus sellega, et ma filmin kuidas nad proovivad midagi öelda, et ma saaksin maailmaga seda vaatepilti jagada.
