28.veebruar

Laupäev oli väga teguderohke päev. Hommikul läksime me jõusaali, või see oli rohkem nagu selline väga uhke tervisekompleks. Meie Alliega läksime ujuma, kui Suzanne ja Allie isa käisid trennis. Üldiselt oli ujula nagu ujula ikka, aga üks lahe asi oli siin küll. Neil on selline spetsiaalne asi, kus saab oma ujumisriided umbes minutiga kuivaks teha. See oli küll ülimalt mugav.

Peale ujumist, läksime me Allie ja Suzanne'iga küünesalongi ja seal saime maniküürid-pediküürid tehtud. Mul on selline tunne, et siin ei olegi väga palju selliseid ühendatud salonge, kõik asjad on eraldi kas siis juuksed või küüned või mis iganes.

Õhtusöögiks läksime me sushi restorani. Sam'i sünnipäev on 29.veebruar ja kuna mina ja Allie olime seal siis oli sünnipäeva õhtusöök laupäeval. Sushi maitses nagu Eestis, päris normaalne koht oli. Üks asi mis mulle tundus imelik on see, et nende jaoks on kalamari vastik. See on nende arvates mingi väga kahtlane asi ja see tuli kohe sushi pealt maha võtta.

Peale söömist läksime me koju ja Sam sai oma sünnipäeva tordi. Mingeid küünlaid ei olnud, aga ta sai juba kaheksateist, või nagu Allie eelistab siis on ta 4. Tort vähemalt maitses hästi. Peale söömist toimus wii poksimatš. Sam tegi kõigile pähe, aga eks tal on olnud kõvasti aega harjutada ka. Ütleme nii, et wii võtab natuke harjumist. Aga väga lahe oli seda proovida.

Siis oli aeg meil Alliega Allen Park'i sõita. Cheryl tuli suusareisilt varem koju, sest ta vigastas oma põlve. Ja kuna Cheryl oli kodus, siis oli meil Alliega lubatud minna Amberi juurde peole. Cheryl on päris range, kui ta ise ei ole läheduses siis me peole minna ei või.

Amberi ema abiellus ja sõitis pulmareisile, seega oli Amberil lubatud pidu pidada. Päris lahe oli, kõik tüdrukud tulid kokku, me vaatasime filme ja mängisime tõde ja tegu. Ütleme nii, et sel ööl me ei maganud. Ja täna hommikul olime me Alliega nagu zombied. Aga aeg oli kodusteks töödeks. Mina vajusin magama ja ärkasin kell kolm jälle üles. Siis oli aeg hakkata valmistuma õhtusöögiks. Täna oli Allie tädi Debbie sünnipäev ja selleks puhkus sai terve pere Itaalia restoranis kokku.

Söök oli väga hea ja kõik uued inimesed olid väga toredad. Hästi huvitav nägi välja sünnipäeva tort. Pealt oli see valge ja kaetud kookoshelvestega, aga seest oli see kolme kihiline ja kihid olid värvitud itaalia lipu värvides. See nägi väga lahe välja ja kui ma homme pilte saan siis panen need ka kindlasti üles.

Minu esimene Wii mäng

Sam ja Suzanne sünnipäeva tordiga

26.veebruar

Nüüd olen ma siis Allie isa juures. Tal on suur ja ilus maja, siin ümbruses on kõik suured ja uhked majad. Allie isa ja tema naine Suzanne elavad siin koos Suzanne'i poja Sam'iga. Suzanne on väga tore ja kena inimene. Allie räägib kogu aeg, et Sam on suhteliselt ebameeldiv inimene. Aga ta võib tore olla, kui ta on heas tujus. Eile oli tal vist hea päev, ta oli väga viisakas, küsis huvitavaid küsimusi.

Üldiselt on siin kõik väga normaalne, mul ei oleks midagi selle vastu, kui me siia veel peaksime tulema.

Homseks on meil hunnikute viisi plaane. Me läheme ujuma ja siis me läheme mingisse küünesalongi ja laseme pediküüre ja maniküüre teha. Suzanne ütles, et kõik küünetehnikud on siin kuskilt Aasia riigist ja nad ei saa eriti inglise keelest aru, aga oma tööd teevad nad hästi.

Ühesõnaga, küll ma jõuan kirjtuada mis toimuma hakkab. Allie on natuke haige, seega ma ei tea kuidas asjad lähevad, aga eks saab näha.

25.veebruar

Täna oli koolis hea lühike päev. Mõnes mõttes tundus ikkagi nagu tavaline päev. Kõik tunnid olid lühendatud, sest õhtul oli lastevanemate koosolek. Kuna me täna lõunat koolis ei saanud, siis müüdi kooli peal popcorni ja õpetajad lasid seda tunnis süüa.

Keemias uuris üks poiss, et millises Eesti osas ma elan, sest ta oli mingit saadet Eesti kohta näinud, see oli päris huvitav.

Peale kooli tegin ma kodus mitmeid asju mida ma olin siiani edasi lükanud, nii mõnus on kui aega on kõvasti üle.

Kõik õpetajad olid mind koosolekul väga kiitnud, päris huvitav oli kuulda mis nad minu kohta rääkisid. Muidugi kiitsid kõik mu inglise keelt, seda ütlevad kõik keda ma siin kohtan. Kõige nõrgem aine on praegu keemia ja seda ainult selle pärast, et ma ei saa kõikidest mõistetest veel aru. Minu inglise keel tuleb teleseriaalidest ja kahjuks mitte mõnest teaduslikust kanalist. Keemia õpetaja ütles, et ta tahaks rohkem Eesti kohta teada saada, ta küsitleks mind tunnis, aga lihtsalt pole aega.

Homme sõidab Cheryl nädalavahetuseks suusatama ja meie Alliega läheme ta isa juurde. See saab huvitav olema, ma ei oska midagi oodata. Aga Allie isa tundub väga tore nii palju kui ma olen teda näinud huvitav saab olema kohtumine nende pere liikmetega keda ma veel ei tunne.

Head Iseseisvuspäeva!

Hommik algas hea tujuga, Eesti sünnipäev ju ikkagi. Ja koolipäev möödus ka väga hästi. Mul oli küll kaks tunnikontrolli, aga need olid väga lihtsad, vihikut oli lubatud kasutada. Homme on meil poolik päev, kõik tunnid on lühendatud, sest õhtul tulevad lapsevanemad õpetajatega rääkima ja uurima, et kuidas meil koolis läheb. Päris huvitav on mõelda, mida õpetajad minu kohta räägivad.

Peale kooli läks Allie vanadekodusse, sest ta on vabatahtlik mingi projekti jaoks ja meie Cheryliga läksime kirikusse õhtusöögile ja koori proovi. Igal õhtusöögil küsitakse, et kas kellegil on sünnipäev ja ma ei saanud mainimata jätta, et Eestil on sünnipäev. Siis said kõik palju õnne soovida:)

Peale koori, läksime minu kunstinäitusele koolis. See oli päris lahe, nad serveerisid kandikutel juustu ja kooli orkester mängis muusikat. Ja pildid olid väga lahedad. Üks oli minu jaoks väga kahtlane, sellel oli kujutatud Nõukogude Liidu märk ja see pidi tähistama selle autori Poola päritolu, aga natuke imelik oli see ikkagi.

Mu õpetaja kiitis minu tööd ja lubas, et ma saan enamasti riiete loomisega edaspidi tegeleda.

23.veebruar

Täna oli täiesti mitte huvitav päev. Geomeetrias oli asendusõpetaja ja ta nägi välja täpselt nagu see tüüp kes mängib Robin Hoodi. Kui tal oleks see sama kostüüm seljas, siis ausalt ei oleks mitte mingisugust vahet. See oli natuke naljakas.

Kunsti tunnis valmistusime me homseks näituseks kooli auditooriumis. Minu töö on seal ka väljas. Teemaks oli armastus ja ma otsustasin teha unenäo püüdja. Meil oli keelatud teha midagi otsest nagu süda, asi pidi olema läbi mõeldud ja isiklikult tähtis. Unenäopüüdja tehakse kallile inimesele, et võtta ära kõik halvad unenäod.

Draamas tegime me raadiosaateid. Minu gruppi teemaks on Harry Potter, see tundus nagu naljakas teema. Homme peaks see valmis saama, kui ma saan siis panen selle siia üles ka.

Ajaloos hakkasime me vaatama filmi Schindleri nimekiri. See on ühest sakslasest teise maailmasõja ajal, kes otsustas olukorda ära kasutada ja võttis juudid odavaks tööjõuks ning tootis materjale sõjaks. Me vaatame seda filmi terve nädala. See pidi päris jubedaks minema alates homseks, sõja jubedused ja holokaust. Vanemad pidid nõusoleku andma, et seda filmi vaadata.

Õhtu möödus koduste tööde ja mtv teismelistest emadest tõsielusarja vaadates. See on minu ja Allie lemmik saade, väga huvitav on vaadata kuidas need tüdrukud selle olukorraga hakkama saavad, kui nende emad abiks ei oleks, siis ma ei tea mis nendest lastest saaks.

22.veebruar

Tänane päev algas väga hea üllatusega. Hommikul saime teada, et on lumepäev ja me ei pidanud kooli minema. Selliseid hommikuid võiks rohkem olla.

Kui ma üles ärkasin, siis sain Andrealt sõnumi. Ta kutsus mind kelgutama. Mida muud ikka lumepäeval teha?

Ma sain hommikusöögiks McDonaldsi pannkooke mis Allie isa meile tõi ja siis me pidime natuke lund aias kühveldama. Varsti peale seda tuli Allie poiss-sõber Larry meile külla ta otsustas üksi suure lumememme ehitada. See nägi päris lahe välja.

Siis läksin ma koos Andreaga kelgutamismäele kus me saime kõigi teistega kokku. Väga lahe oli, poisid ehitasid ülisuure hüpeka ja nad sõna otseses mõttes lendasid oma kelkudel.

Peale seda läksime me pizza restorani sööma. Ja ma uurisin palju inimesed siin jalgpallist teavad. Ja ainuke asi mis neile jalgpalliga seostub on David Beckham. Ja see on ainuke asi. Nick teadis Manchester Unitedit, sest see on mitmes filmis. See oli kõik, rohkem ei teadnud nad midagi. Ma lubasin neile õpetada midagi, mul pole küll palju teadmisi, aga see oli lihtsalt imelik kui vähe nemad teadsid.

Ma sain veel mõned pildid laagrist:

Grupi pilt

Mina ja Leonie

Mina, Allie, Will, Anna, Steve,Becca, Stacy ja Aaron

mina olen puu, teie olete oksad

Jõudsin siis tagasi laagrist. Ja see oli üks parimaid laagreid kus ma olen käinud. Algusest lõpuni. Teel laagrisse oli mitmeid huvitavaid jutuajamisi. Ma sattusin kokku väga tarkade ja andekate inimestega. Need jutuajamised kus inimesed suudavad nii huvitavat ja intelligentset juttu rääkida on parimad.

Väga palju sain lobiseda ka Saksa vahetusõpilase Leoniega. Ma isegi õpetasin talle eesti keelt ja me rääkisime kõigest mis on meil sarnane ja siin erinev. Ta oli väga tore, aga natuke isegi liiga jutukas.

Laager asus väga lahedas kohas, seal oli palju lund ja ilm oli ideaalne. Õhtul kohale jõudes läksime jalutuskäigule ja vaatasime tähti. Nii lahe on lamada jäätunud järvel ja vahtida taevast. Mõned targad suutsid meile isegi tähtkujusid tutvustada.

Tavaliselt on nii, et laagrite söögid mulle eriti ei istu, aga siin oli see lihtsalt imeline. Meid oli kokku umbes 30, see on meie kiriku noorterühm. Ja kõik said köögis aidata, me nägime koguaeg kuidas seda tehti ja toit oli väga kodune, aga maitsev. Ja köögis abis olles sai palju huvitavaid jutuajamisi jällegi peetud, palju juttu läks muidugi ka Eesti peale.

Laagris olid ka meie noortejuhi Steve'i sõbrad Iirimaalt, kust ta on pärit. Joe ja Jimbo olid väga lahedad tüübid, Steve'i naljaka aktsendiga. Nendega sai palju nalja ja lumesõdu peetud. Suvel käisid kiriku noored Iirimaal neil külas, seega olid paljud nendega tuttavad.

Üks lahedamaid inimesi keda ma kohtasin oli Allie parim sõber lapsepõlvest saati, Will. Ta on üks nendest vabadest suhtlejatest, kes teeb väga häid nalju, on tark ja hea inimene. Ta on selline inimene kes lihtsalt ei saa mitte meeldida. Ma ei saa mainimata jätta ka teisi uusi sõpru nagu Chris, kelle isa on kirikuõpetaja ja kes aitas meil tapmismängus plaane teha, Dakota kes on pisike ja armas, aga väga julge, Rob kes on ülimalt tark ja temaga on väga lahe juttu ajada, Nick kes teab väga palju huvitavaid fakte ja mängib jalgpalli.

Tapmismäng on selline asi, et loosiga saad ühe nime, asja ja koha. Ja vastavalt pead kindlas kohas, kindla asjaga kellegi ära tapma. Mina jäin ellu, aga samas ei suutnud ma ka kedagi ära tappa. Minu ülesanne oli lihtsalt liiga keeruline, Steve, kes oli mu sihtmärgiks, oleks kohe aru saanud kui ma oleksin midagi üritanud.

Järgmisel hommikul oli meil jutuajamine kus me arutasime laagrit teemaks antud piibli katkendit. Veel rääkisime me noorterühma headest ja halbadest külgedest ja mida me saaksime parandada. Ja peale seda algas päeva hea osa.

Me tegime snowtubingut, mis oli ülimalt lõbus. Sai palju nalja ja toimus palju tapmisi. Hiljem oli suuremat sorti lumesõda ja kahjuks suutis Will Jimbo nina katki lüüa. Mitte, et see meelega oleks toimunud, aga pärast naersid nad selle üle väga pikalt. Samal ajal sõime meie kõik lund koos siirupiga, maitses peaaegu nagu jäätis.

Teised liikusid peale seda tagasi majja, aga mina ja veel grupp inimesi liikusime jääplatsi poole ja otsustasime natuke uisutada, see oli väga lahe. Ma polnudki kunagi varem päris veekogu peal uisutanud. Mõned tegid isegi kerget kiiruisutamist.

Jää peal sai veel ka teiste huvitavate vahenditega sõidetud. Näiteks rannatoolide, paatide, ämbritega... mida iganes me leidsime.

Õhtul vaatasime me filmi kung-fu panda, pidasime veel huvitavaid jutuajamisi ja nautisime teineteise seltskonda. Lihtsalt suure perekonna tunne oli. Kõik oli väga kodune.

Pühapäeva hommikul ärkasime me Alliega varakult, et minna uisutama koos Dakota, Randalli ja Leoniega. Väljas oli palju külmem, seega ei olnud see nii lõbus, aga ikka oli huvitav. Siis oli hommikusöögi aeg ja peale seda pidime me pühapäevase teenistuse ise kokku panema. See oli päris huvitav, minu grupp pidi tegema näidendi ja muusikalise osa. Chris minu gruppist oskab kolme instrumenti mängida, ja mina tegelen näitlemisega, seega oli see meile lihtne.

Kõik need inimesed siin on väga lahedad ja võib-olla see kogu kirik võib tekitada tunde, et see on mingi kahtlane asi. Aga siin on kirikus käimine väga normaalne, ja mulle meeldib see. Mulle meeldivad need inimesed, mulle meeldib see mõte mis tuleb kõigist jutlustest ja lugudest. Sellest saab nii palju õppida ja see annab nii palju. Mul on väga hea meel, et ma siia sattusin.

Nick, Chris, Mina, Randall, Leonie, Dakota ja Will. Allie pidi pildistaja rollis olema.

See lumememm pidas päris kaua vastu. Pea läks esimesena...

Kuidagi pidi kõik need uisud tagasi vedama...

Kahjuks ma ei osanud ühtegi trikki, et poseerida...

Sam muudab lume magusamaks:)

Katie ajab sinist lund näost sisse

Punane näeb ka päris ahavlev välja...

Will arvas, et on hea päev väikeseks paadisõiduks järvel...

18.veebruar

Täna oli koolis kahtlane päev. Kõik tunniplaanid olid täiesti segamini, sest kümnendikud pidid mingit testi tegema. Ja ma olen oma tunniplaaniga harjunud, muutus ei ole tore. Õnneks kestab see jama veel ainult homme ja siis on kõik.

Geomeetrias oli tore uudis, ma sain oma esimese töö A ehk viie. Ja ma olin nii õnnelik. Algus läheb hästi. Eriti hea on see, et need asjad mida me õpime on enamasti kõik täiesti uus, seega ma ei toetu lihtsalt vanadele teadmistele.

Inglise keeles oli täna Eesti tund. Ja need on mu lemmikud. Kõik lihtsalt küsisid igasuguseid asju Eesti kohta ja mina rääkisin.

Koolis läheb mul praegu väga hästi, ma saan kõigega hakkama ja õpetajad on toredad. Aga ma ei kujuta ette kui raske neil oleks kui nad peaksid Euroopas meie õppesüsteemiga kohanema.

Peale kooli oli jälle teksti lugemine, oeh draama tunnis on ikka draamat. On inimesi kes ei ole oma rolliga rahul ja siis nad lihtsalt ei ilmu kohale ja on masenduses. Ma juba ootan, et korralikud proovid tööle hakkaksid ja kõigil oleks lõbus.

Homme läheme me Alliega Põhja-Michigani. Nädalavahetusel on kiriku talve laager. Sinna tuleb isegi inimesi Iirimaalt ja kõik mu vanad sõbrad on ka kohal. Ühesõnaga peaks tulema üks lahe nädalavahetus ja eks ma siis pühapäeval kirjutan kuidas seal läks.

17.veebruar

Jälle tagasi kooli. Oh jah, mis seal ikka. Geomeetria oli huvitav, mõned inimesed õppisid kuidas sirklit tuleb kasutada. Nii imelik kuidas nad lahendavad asju mida me hakkame alles õppima, aga neil pole õrna aimugi mis asi on sirkel.

Lõuna ajal sain jälle midagi uut proovida. Täna oli hiina toit ja siin tähendab see seda, et kaasa tuleb ka fortune cookie. Ma olin nii elevil, see on asi mida ma olen tuhat korda filmides näinud, aga ei ole kunagi maitsta saanud. Ja ütleme nii, et ma olin päris üllatunud. See küpisis oli magus, vanillimaitsega, natuke nagu vahvel. Ma arvasin alati, et see on soolane, ei tea küll miks. Ja ennustus oli kahtlane, keegi ei saanud eriti aru mis seal öeldud oli.

Peale kooli oli muusikali teksti lugemine. Ja see oli väga igav, sest minu osad on enamasti laulud. Aga ma saan inimesi selles muusikalis õuntega visata, see on kindlalt lõbus. Nagu Andrea ütles, ega me päriselt ei viska. Proovides.

Kolmapäeviti on meil kirikus õhtusöök ja siis koor. Aga kuna täna oli tuhkapäev, siis oli veel eriline teenistus ka. See oli isegi huvitav. Kõigile tehti tuhast rist otsa ette ja öeldi, et pea meeles, tuhast oled sa tulnud ja tuhaks pead sa saama.

Mulle hakkavad kõik inimesed kirikus väga meeldima, kirikuõpetaja Doug on väga sõbralik ja ta küsib alati igasuguseid huvitavaid küsimusi Eesti kohta. Siis on kõik mu uued sõbrad ja Steve, kes peabki noortega tegelema. Ja talle meeldivad mu jalanõud, see on alati pluss.

16.veebruar

See on tänaseks kõik.

Küsimused

Ma vastan kiiresti mõned küsimused.

Sõbrapäev ei tundu siin üldiselt eriti suurem üritus kui Eestis. Poodides müüakse küll hunnikute viisi igasugust kraami ja isegi burgerirestoranides on võimalik lauda reserveerida, aga üldiselt ei märganud ma midagi ekstra erilist. Kingitusi, ikka tehakse, aga eks see on inimeste enda vaheline asi. Minu sõpradest otsustas Andrea meile kommi kinkida, mis oli väga armas. Aga see oli kinkidega põhimõtteliselt kõik. Ma ei tea kas koolis oleks midagi erilist toimunud, sest see oli ju pühapäev.

Jah, ma olen vaadanud olümpiat ja ma tean, et Kristina võitis hõbeda. Ma ütlesin seda ka kõikidele oma sõpradele. Väga palju ma olümpiat ei vaata, see ei paku mulle eriti huvi. Aga kuna kodus olles, on olümpia ajal alati telekas selle peal siis ma harjumusest natuke igatsen seda ja ikka vaatan.

Täna on vastlapäev ja ma üritan teha vastlakukleid, eks näeb mis sellest tuleb ja kas nad ka söödavad on.

Ma olen märganud, et järsku viimase paari päeva jooksul on väga paljud mulle orkutis kirjutanud, et kuidas läheb. Üldiselt saab seda ikka siit lugeda, kui teil on küsimusi, siis täitsa vabalt võib saata ja ma üritan vastata.

Ja viimane asi, see muusikal mida ma koolis tegema hakkan on Võlur Oz(The Wizard of Oz). Siin on see film mida kõik on näinud ja lugu millega kõik on tuttavad, seega on see väga suur projekt. Lugu on põhimõtteliselt tüdrukust kes unistab sellest, et ta saaks kuhugi paremasse kohta minna. Ja järsku on maavärin, ta maja tõuseb õhku ja ta maandub Munckinite maal. Ta maja kukub peale Wicked Witch of The East'ile, kogu Munchkinite elanikkond on õnnelik, et nad oma vaenlasest lahti said. Aga alles on veel ka Wicked Witch of the West kes on hullem kui eelmine. Põhimõtteliselt üritab see tüdruk(Dorothy) koju jõuda ja selleks peab ta minema Võlur Oz'i juurde. Tee peal leiab ta sõpru ja kohtab ka Wicked Witch'i poolt seatud raskusi.

Ake, ma vabandan, et ma seda kommentaari ei märganud. Siin siis on pilt mu uuest telefonist.

Ausalt öeldes ei ole mul ühtegi vabandust sellele, et ma ei ole mitu päeva midagi kirjutanud. Ma vist lihtsalt unustasin.

Laupäev oli jällegi väike osturetk, aga natuke teistsugune. Me läksime Cheryliga ühte linna nimega Royal Oak, sest seal on väga palju vintage ja antiik poode. Ma olen mõelnud sellele, et osta omale prom'iks vintage kleit. See on lihtsalt minu stiil, midagi peab olema teistsugust ja huvitavat. Ja me leidisme igasuguseid huvitavaid asju, aga see õige kleit jäi leidmata.

Pühapäev oli siis sõbrapäev. Me otsustasime, et teeme väikese tüdrukute õhtu. Plaanis oli vaadata valentinipäeva filmi, aga kuna sellele olid piletid välja müüdud, siis läksime me hoopis vaatama filmi Kõik algas Roomas.

Kino ei ole eriti teistsugune siin, põhimõte on sama. Aga näiteks popcorn on maitsestamata ise saab valida kas sa tahad võid, või soola või mingit täiesti teistsugust maitseainet, nagu cinamonis. Siis müüakse veel soolakringleid ja mini küpsiseid. Muidugi on komme ja igasuguseid jääjooke, aga need on isegi koolis olemas.

Film oli väga hea, naljakas ja armas. Täitsa soovitan. Peale seda tuli meil mõte, et me tahame tätoveeringuid. Alguses me mõtlesime henna peale, aga kuna kõik ostukeskused olid kinni, siis see jäi ära. Seega tuli meil kuskilt leida väikeste laste tätoveeringud, sellised mis teed märjaks ja ongi valmis. Peale pikki otsinguid leidsime me nad lõpuks üles ja ostsime igasuguseid läikivaid ja armsaid hunnikute viisi kokku ja läksime sööma.

Peale seda oli õhtu läbi, see oli meie väga põnev tüdrukute sõbrapäev. Üldiselt on iga tähtpäev siin väga tähtis, majad kaunistatakse isegi sõbrapäevaks ära. Mitte kõik, aga paljud teevad seda.

Ja üldiselt sai pühapäeva õhtu rikutud sellega, et lõpuks pandi üles muusikali osatäitjate nimekiri. Muidu oli kõik täpselt selline nagu me arvasime, aga üks roll läks ikka väga valesti. Mitte väga valesti, aga oli ilmselge, et see inimene ei olnud sinna osasse parim. Ja kuna mina ja Andrea olime mõlemad sellega seotud, siis olid meie tujud rikutud. Mina olin oma rolliga küll rahul ja Andrea ka, aga ta sai ikka väga vihaseks.

Hommikuks oli minu pettumus täiesti kadunud, ma sain muusikali koori. See tähendab seda, et ma olen laval rohkem kui paljud peategelased ja mul on neli erinevat kostüümi. Proovid hakkavad olema väga lõbusad, me saame kõvasti laulda ja tantsida. Täpselt see mida mina teha tahtsingi. Eks mulle jõudis kohale, et kuigi üks asi on kadunud siis avanes uus uks, mis võib isegi parem olla.

Ja esmaspäev, no ütleme nii, et me võtsime Alliega viimast oma puhkusest. Me lihtsalt lõõgastusime ja üritasime mitte mõelda homsest, kui me peame hakkama koduseid töid tegema. Me tegime koos õhtusöögi, mis maitses isegi päris hästi ja peale seda läksime Sonnyga kohvikusse.

See on lihtsalt imelik kui palju coca-colat Sonny joob. See on ainuke asi mida ta joob ja ei ole mõtet talle pepsit pakkuda, seda võtab ta solvanguna. Aga ta on hea sõber ja kuigi mõned tema lood on väga kahtlased, siis suudab ta ka mõistlikku juttu ajada.

Homme on siis viimane vaheaja päev. Eks elu näitab mis me tegema hakkame, aga üks asi on kindel, ma pean koduseid töid tegema. Ja ma ei oota eriti keemia essee kirjutamist.

Roheline ja Valge

Täna oli vist üks parimaid päevi siin. Stiilinädala viimane teema oli Roheline ja Valge, koolivärvid. Oma kodukoha ja kooli vaimsus on siin väga tähtis. Kõigil on olemas Allen Parki ja Michigani dressid ja t-särgid ja üldse igasugused riided. Seega ei ole koolivärvidesse riietumine väga keeruline.

Allie täna koolis ei olnud, sest ta oli saatjaks algkooli väljasõidul. Aga koolielu oli väga kirev. Andrea maalis mu näole Jaaguari(see on kooli maskott) käpajäljed ja kooli initsiaalid AP. Poisid said isegi klassi nimetuse oma kõhtudele maalitud. Söögivahetunnil toimus räpi võistlus mille võitis üks minu headest sõpradest, Paige.

Aga päeva kõige lahedam osa oli stiilinädala lõpuaktus. Seal esines kooli trummi-võistkond. Ja nad olid väga head, seda peab lihtsalt ise nägema. Muidugi kiideti sportlaseid, esinesid veel niisama tantsijad ja cheerleaderid kes tegid igasuguseid saltosid ja hüppeid ja trikke. Väga lahe oli see, kuidas üks tüdruk aktuse alguses hümni laulis. Kui ta pika noodi peale läks, hakkasid kõik kiljuma, tal on väga ilus lauluhääl.

Muidugi toimus ka veel mitmeid võistlusi, et viimasel hetkel oma klassidele punkte koguda. Ja lõpuks teatati stiilinädala võitja, lõpuklass, ehk seeniorid:) ehk minu klass! Väga lahe oli kaasa karjuda kõigele. See on nii huvitav kogemus, olla kõigi nende inimeste seas, kes on oma kooli värvides, karjumas kaasa oma klassikaaslastele. See üritus on lihtsalt vägev. Ja kuna ma ka filmisin seda natuke siis varsti saadan teile lingi, kuidas seda vaadata, et ka teie sellest vähekegi osa saaksite. Aga selle vägeva tunde jaoks, peab vist ikka kohal olema ja tundma ennast osana sellest koolist, sest minu jaoks on Allen Park juba väga tähtsaks saanud.

Mina ja Anna

Mina ja üks kõige lahedamaid inimesi keda ma siin olen kohanud, Andrea

Andrea teeb Ashley'le kooli värvides maalinguid

Luke Võlur Oz'i katsetel

Amber ja Anna aktusel, John teeb taustal Amberile sarvi

See on kõigest veerand kooli õpilastest, kümnendikud

Siit on minu sõbrad E-Matt, N-Sonny(Santino) ja 1-Chris

mina ja Paige, kes on mu uus parim sõber draama tunnis

Peale aktust oli muusikali katsete viimane päev. Täna pidime stseene lugema ja mulle öeldi, et ma tegin selle väga hästi ära. Eks nüüd saab nädalavahetusel küüsi närida ja tulemusi oodata. Ja siis oma rolli esmaspäev-teisipäev vaheajal harjutada!

Koleda kampsuni päev!

Eilse lumepäeva puhul jäi mul postitus tegemata, sest ausalt öeldes ei toimunud mitte midagi. Ma olin väga väsinud esimesest koolinädalast ja muusikali katsetest. Me istusime Alliega terve päeva kodus, pidzaamades, ja lugesime raamatuid. Me tahtsime küll kelgutama minna, aga keegi ei olnud nõus meid viima.

Õhtul läksime me koledaid kampsuneid ostma, sest kooli stiilinädalal on selline teema. Veab neil õnnelikel inimestel kes oma koledad kampsunid kapi põhjas hoiavad. Meie pidime kaltsukasse suunduma ja seal oli isegi koolist tuttavaid nägusid. Kõigil on kampsunit vaja.

Tänaseks leidsid siis kõik oma koledaimad kampsunid ja panid need selga. Vaatepilt oli päris lõbus. Kõik nägid väga jubedad välja, aga nagu Ashley ütles, vähemalt on soe.

mina, Allie, Anna ja Ashley

Peale kooli läksime me Allie isaga õhtusöögile. Tavaliselt käib Allie üksi oma isaga vahetevahel kuskil söömas. Nad on mind alati kaasa kutsunud ja ma seekord siis otsustasin kaasa minna. Midagi huvitavat ei toimunud, nagu ma arvasin oli neil lihtsalt palju asju arutada. Sest eks see kuhi ikka kerkib, kui iga päev ei näe. Eriti nüüd kui Allie lõpetab kooli ja läheb edasi ülikooli.

Homme on viimane stiilipäev ja siis on meil vaheaeg! Me saame kesktalve puhkuse mis tähendab, et esmaspäev ja teisipäev me kooli ei pea minema.

9.veebruar

Täna oli mitte just kõige parem, aga mitte ka kõige halvem päev. Tänase päeva teemaks oli Roosa, mis kujunes päris naljakaks. Hommikul ärkasime varakult ja läksime McDonaldsisse, täna jagati seal jälle tasuta pannkooke. Ja sel puhul võib seal muidugi mitmeid meie kooli õpilasi näha. Ja raske oleks olnud mitte naerda kui kaks poissi jalutavad sisse, üleni roosades naisteriietes. Isegi roosa käekott oli olemas.

Sellist asja nägi kooli peal päris palju. Oli isegi poisse kellel olid neoon roosad sukad jalas. Kogu selle roosa mõte on vähi ravimiseks pühendatud uurimisele raha kogumine. See teema on meie koolis väga aktuaalne, sest mitmed õpetajad on pidanud vähiga võitlema. Näiteks minu keemia õpetaja Mr.King. Seega kogutakse enamus kooliüritustel ka selle jaoks raha.

Koolipäev möödus päris hästi, koduseid töid väga palju ei jäetud. Aknast võis näha langevat lund ja sadu ei tundu lõppevat. Keegi kuulis, et pidi sadama 5-10cm lund ja sattus paanikasse, et nii palju. Probleem oli selles, et nad ei saa meetri süsteemist aru:)

Mõned õpetajad on haiged, seega on asendajad paljudes tundides.

Tore küsimus tuli täna ühelt poisilt, mis keelt te seal räägitegi? Etioopia? Leidub neid kes arvavad, et Eesti asub Aafrikas.

Peale tunde oli muusikali monoloogide esitamine. Ja ütleme nii, et see läks suhteliselt halvasti. Ma suutsin sõnad ära unustada ja ma kahtlen kas õpetaja mu hääldusest midagi aru sai, ta küll ütles, et läks hästi, aga eks saab näha.

See tüdruk kes eile laulmise katsetel meid klaveril saatis ütles, et ma laulsin väga hästi. Ehk see siis läks normaalselt. Tulemused peaksid nädalavahetusel tulema!!!

Peale tunde sai näha klasside vahelist paadivõistlust kooli ujulas. See oli päris lõbus vaatepilt, lõpuklass võitis!!!!!

video: http://www.youtube.com/watch?v=u1P34KdNIvE

Ja õhtul sai uudisteportaalidest lugeda, et homme on meil lume päev ja kooli ei pea minema! Enamus koolid siin on lume pärast suletud. Eestis ei läheks selline asi kuidagi läbi.

8.veebruar

Ma vabandan, et nädalavahetusel jäi blog uuendamata, see on see probleem, et kui iga päev kirjutad siis peadki iga päev kirjutama.

Tegelikult kulus kogu mu nädalavahetus koolitöödele ja muusikali katseteks valmistumisele. Vahepeal jõudsin käia natuke poes, sain uue telefoni, lõpuks! Muud midagi erilist ei toimunud, muidugi pühapäeval oli Superbowli päev. See on jalgpalli kõige tähtsam sündmus, Cheryl ütles, et enamus inimesi vaatavad seda reklaamide pärast. Need pidid olema nii naljakad ja lahedad, et see oli juba põhjus vaatamiseks. Mina kahjuks Superbowli ei näinud, me lihtsalt suutsime selle ära unustada.

Täna oli muusikali katsete laulmise päev. Ja terve päev olid närvid ikka kergelt pingul. Vedamine oli, et ükski õpetaja, peale ajaloo ei jätnud koduseid töid. Nii saan ma vähemalt täna oma monoloogile keskenduda.

Praegu on meil koolis nende versioon stiilinädalast. Ja see on väga lahe, kordorid on ikka väga korralikult kaunistatud lindid ja õhupallid igal pool. Lõpuklassi teemaks oli Hawaii ja muu selline troopiline värk, ma siis pani ka oma lillemustriga seeliku selga, teenisin klassile punkti:)

(kui ma pilti tegin hakkasid nad seda juba ära koristama)

Ajalugu on alati huvitav tund, sealsed inimesed on Eestist väga huvitatud. Ühele tüdrukule üritasin ma täna natuke eesti keelt õpetada, pole mitte midagi naljakamat sellest kuidas nad üritavad seda minu järgi korrata. Ma lihtsalt pean seda millalgi filmima.

Ja näitlemises tegeleme me iga tund improvisatsiooni mängudega, täna tegime järgi American Idolit(nende superstaari saade). Ma pidin neile siis eesti keeles laulma, võitisin saate oma põdra majaga ära ka! Kõik hakkasid kohe kaasa plaksutama, väga naljakas oli. Üks kohtunik õppis eesti keeles ära kuidas öelda väga hea.

Peale tunde olid muusikali katsed. Ja Andrea oli selles mu elupäästja, ta laulis laulu minuga mitu korda läbi, kuulas ja parandas. Ma ei tea mis minust ilma temata oleks saanud. Ma suutsin oma laulu normaalselt ära laulda ja kuna katsetel ei olnud väga palju inimesi siis ma peaksin päris heas koguses lavaaega saama.

Homme peame oma monolooge esitama, hoidke mulle pöialt!

4.veebruar

Täna olid keemias ja ajaloos asendusõpetajad. Siin sellist asja ei ole, et tund jäetakse ära. Alati on asendusõpetaja.

Keemia õpetaja oli väga imelik, jalutas kogu aeg mööda klassi ringi ja rääkis nalju mis võtsid vähemalt kümme minutit tunni ajast.

Ajaloos oli lihtsalt lõbus, see õpetaja jagas meile töölehed ja edasi võisime me niisama juttu ajada. Ma aitasin osasid kaardiga ja siis nad järsku hakkasid mind igasuguste küsimustega pommitama. Ma näitasin neile oma koolipäevikut ja nende arvates oli see nii lahe. Nad küsisid igasuguseid häälduseid ja täiesti tavalisi asju nagu kas meil on MTV. Ma lubasin neile homme ajakirja kaasa võtta, siis on neil pikalt uudistamist:)

Muud midagi põnevat praegu ei toimugi. Iga päev peale kooli vaatame Alliega MTV saadet teismelistest emadest. Teeme koduseid töid. Vahel läheme välja... ja praegu muidugi põeme ka muusikali katsete pärast.

3.veebruar

Koolis on mul selline tund nagu Ameerika ajalugu ja hetkel õpime me teist maailmasõda. Täna tunnis näitas õpetaja meile illustreerivat videot ja seal näitas ka Euroopa kaarti. Ühel hetkel jäi pilt seisma, täpselt Eesti koha peal ja õpetaja ütleb, et üks õpilane siit klassist on sealt pärit. See on ainuke tund kus keegi ei olnud siiani aru saanud, et ma ei ole ameeriklane. Ja ma ootasin, et see tund saab olema väga lihtne, sest eelmine aasta õppisin ma seda sama ajastut. Aga ma olen õppinud üllatavalt palju uut, keskendutakse hoopis teistele asjadele.

Peale kooli oli täna kiriku muusikali koosolek. Ma võtan osa kolmest etendusest: Võlur Oz, kiriku muusikal ja draama klassiga koos paneme me kolmanda etenduse kokku. Elu läheb väga kiireks ja huvitavaks.

Muusikali koosolekul oli väga lahe vaadata kuidas kõik algust oodates istusid klaveri taha ja laulsid koos oma lemmik laule muusikalidest. Kuna ma lihtsalt armastan muusikale siis oli see nii lahe. Ma nii väga tahtsin, et mul oleksid ka need sõnad peas ja ma saaksin kaasa laulda. Allie lubas mulle kõiki oma cd'sid laenata.

Enne koosolekut oli õhtusöök kirikus ja noortepastor Steve (kes on väga lõbus tüüp Iirimaalt) tutvustas mind pea-pastorile. Ja ta on esimene inimene kes ütles, et ta on alati tahtnud Eestis käia. Teda pidi väga huvitama just Balti mere ümbrus ja ilusad saared seal kandis.

Kuna inimesed Eestist midagi ei tea siis need vähesed kes teavadki suudavad tuju heaks muuta.

2.veebruar

Kooli elu ja meluga on kerge kohaneda. Üksi ringi käies kohtan ma nii palju uusi inimesi, on need kes mind teavad ja need kellel pole õrna aimugi, et ma olen kuskilt teisest riigist. Nad ei saa arugi, et ma ei ole ameeriklane.

Täna jagati koolis informatsiooni muusikali katsete kohta, mis toimuvad järgmisel esmaspäeval-teisipäeval. See teeb elu põnevaks. Mrs.West(lavastaja/näitlemise õpetaja) rääkis etenduse plaanidest. Lavale tuleb üle saja näitleja-laulja-tantsija. Laule saadab kooli orkester. Me paneme maja ja inimesed laval lendama, kasutusel on kõiksugused bürotehnika masinad. Meil on vaja umbes kümmet erinevat lavakujundust, ilmselt toimub ka midagi pöörlevat. Ma ei jõua ära oodata millal me selle kõigega algust teeme.

Praegu on mul selline tunne, et kõik asjad kuhjuvad üksteise otsa, nii palju on vaja teha ja nüüdsest alates läheb see nimekiri ainult suuremaks. Elu läheb kiiremaks ja selle kõigega tuleb kaasa joosta. Ma kardan, et mul ei ole väga palju aega oma blogi täiendamiseks, aga ma üritan iga päev oma päevast kirjutada, nii palju kui ma oma uneajast varastada raatsin.

1.veebruar

Täna oli mu esimene korralik koolipäev. Need lihtsad päevad, kui ma sain lihtsalt Allie tundides istuda on nüüd läbi.

Esimene tund oli Geomeetria. See on vist kõige raskem tund mis mu tunniplaanis on. Aga õpetaja on väga hea, terve tund peab korralikult töötama, kui vaja siis seletab ta kuidas asjad käivad. Teeb täpselt seda mida üks õpetaja peab tegema.

Teine tund on kanga kunstid, mis tähendab seda, et me peame tegema midagi kangast. Ma ei kujuta täpselt ette mis seal tunnis toimuma hakkab, aga tundub, et ees on ootamas huvitavad projektid.

Kolmas tund on keemia. Kui ma alguses klassi jalutasin, siis ma mõtlesin, et see õpetaja on küll ära eksinud. keemia õpetaja oli selline musklis, geelitud soenguga tüüp, väga sõbralik, aga elu sees ei arvaks, et ta keemiat õpetab. Tund ise oli väga lihtne ja arusaadav. Muidugi mulle tundus see lihtne võib-olla selle pärast, et nad hakkasid just meetri süsteemi õppima:)

Peale keemiat on lõuna, mis on ainuke kord kui ma Alliega koolipäeva jooksul kokku saan.

Ja siis on draama ehk näitlemine. See on lõbus tund, kust ma olen juba mitme inimesega tuttav. Kuna me peame väga palju suhtlema üksteisega, siis alustasime me tutvusmismänguga. Kõik pidid paberile kirjutama enda kohta kaks valet ja kaks õiget väidet. Minu tõesed väited olid, et ma olen lõpuklassis(mis on USA koha pealt tõde) ja et ma lõpetan keskkooli aastal 2012. Kõik arvasid, et üks peab vale olema, sest see pole võimalik, aga on:)

Viies tund oli Inglise keel. Ainuke tund, kus ma pidin ennast tutvustama ja rääkima Eestist. Õpetaja rääkis kuidas ta ema sõbranna on Eestist pärit ja kuidas tema enda parim sõber keskkoolist oli vahetusõpilane. Millegipärast on mul tunne, et me hakkame hästi läbi saama...

Viimane tund oli Ameerika ajalugu. Kahjuks või õnneks õpivad nad praegu teist maailmasõda, täpselt see mida ma just eelmine aasta õppisin. Aga ehk ongi huvitavam näha ka teisest küljest asjade käiku.