Kirjutan siis, et endast jälle märku anda. See nädal on väga kiiresti möödunud. Nädala alguses tundus, et ma ei olnudki päris ärkvel, kerge masendus oli peal etendust. Raske oli normaalse eluga jälle kohaneda. Aga kolmapäevaks oli hea tuju jälle tagasi. Nüüd toimuvad ettevalmistused järgmisteks katseteks. Draama tunnis alustame me oma näidendiga, Girl in the Mirror. Põhimõtteliselt on see lugu tüdrukust kes teeb enesetapu, aga ta ei sure ära vaid langeb koomasse. Ja vaatajad saavad näha mis tema peas toimub. Ta läheb tagasi ja mõtleb kõigele mis ta enesetapuni viis ja siis sellele mis juhtub kui ta ära sureb. Lõpuks peab ta otsustama kas ta tahab elada või mitte. Enam-vähem vastand eelmisele etendusele. Aga ideaalne mulle, sest draamatunnis olen ma suutnud tõsisemaid monolooge nii hästi esitada, et inimestel on peaaegu pisar silmas.
Eks saab näha kuidas katsetel läheb.
Laupäeval on mul YFU viimane üritus, saan jälle Lais'i näha. Ma näen teda nüüd vist iga nädal! Aga homme on aeg reedet nautida ja ehk lähen isegi sõpradega ühte etendust vaatama.
Nädalavahetus tuleb põnev.
Ja praegu, enne kui järgmine etendus hoo sisse saab on mul natuke rohkem aega, niiet kui kellegil on küsimusi siis küsige, mul pole praegu millestki väga põnevast kirjutada.
