28.jaanuar

Jälle üks vaba päev. Sellest ei ole midagi paremat.

Hommikul otsustasin ma oma pesu pesta ja selles ei ole midagi erilist. Peale selle, et ma kasutasin elus esimest korda kuivatamiseks masinat. Ja see on nii mugav. Lihtsalt viskad asjad sisse, võtad välja ja ongi valmis. Siin on see normaalne, et kõigil on kuivatus masin, aga Eestis ei tea ma kedagi kellel see oleks, ilmselt ei ole ma lihtsalt kunagi märganud, kindlasti paljudel on. See teeb lihtsalt elu nii mugavaks.

Peale seda läksin sõbrannadega lõunasöögile. Nii mugav on, kui igal pool saab autoga käia kuigi kui sul puuduvad juhiload siis on jama. Sest ühistransport on siin täiesti puudu. Kõigel on nii head kui halvad küljed.

Õhtu möödus Kariibi Mere Piraatide saatel. See on vist see film mida armastavad kõik inimesed. Allie ja Cheryl on suured Johnny Deppi fännid seega ei pea imestama, et piraadid neile meeldivad. See film toob mulle nii häid mälestusi ühest suvelaagrist ja õhtutest kui ma salaja ukse pealt pidin filme piiluma, sest need olid teleekraanil minu uneajal:)

27.jaanuar

Täna hommikul sain ma kaua magada. Kuigi, siin lähevad kõik nii vara magama, et ma ei olegi kunagi väga väsinud, on ikka hea kui võid magada nii kaua kui tahad. Postkastis oli täna tore üllatus. Ma sain kätte selle kingituse mille Mariin, Liisi ja Kätu saatsid. See oli väga armas, sellised kingitused on kõige paremad! Imelik on see, et kingitus jõudis siia minu ema sünnipäeval. Miks mina täna kingitusi saan:)?

Päeva jooksul ei teinud ma suurt midagi, mis tähendab, et homme ei saa ma minutiki niisama istuda, sest mul on juba pikk nimekiri kõigest mis peab tehtud saama.

Õhtusöögiks läksime me barbeque restorani, sest seal oli kooli näiteringile raha kogumiseks üritus. Me ostsime 50 kanatiiba millest enamus jäid alles, niiet me võtsime nad koju kaasa, siin pakitakse koguaeg kõik kaasa. Kui toitu jääb üle, siis võtad selle lihtsalt kaasa. Me rääkisime suure osa õhtusöögist õudusfilmidest ja asjadest mis meid hirmutavad. Päris naljakas oli, sest mõned asjad olid ikka väga mõttetud:)

Peale seda käisime Cheryliga at&t(see on üks telefonifirma) poes, et ma saaksin omale kõnekaardi. Mul on nüüd oma USA number, kuigi keegi tahab teada, siis küsige. See naine seal poes lobises väga pikalt. Me pidime ülimalt kaua ootama, sest ta lihtsalt rääkis igasugustest pakkumistest ja millest iganes veel.

Koju jõudes mängisime me lauamänge. Cherylile väga meeldivad lauamängud ja neil on siin igasuguseid huvitavaid. Mina võitsin iga kord, aga eks see oli ainult algaja õnn.